Ülevaade aknest – Sümptomid, põhjused ja toimetulek

Acne vulgaris on tööstusriikides kõige levinum nahahaigus. See algab tavaliselt teismeeas, kui kehas toimuvad hormonaalsed muutused, ega pruugi kaduda isegi täiskasvanuks saades. Umbes 80–90% noortest on suuremal või vähemalt määral vistrikega hädas ning neist omakorda 20–30% pöördub abi saamiseks arsti poole. Samuti esineb aknet üha sagedamini täiskasvanutel, esmajoones naistel.

Rosaatsea on nahahaigus, millega kaasneb naha ülitundlikkus ning mis sarnaneb sümptomite poolest aknega, kuna esineb samalaadseid paapuleid ja pustuleid. Samas puuduvad erinevalt aknest ummistunud poorid, nahk on pigem kuiv kui rasune ning näole ei jää arme.

Loe lähemalt ülitundliku naha kohta.

Aknega nahk on rasune ning näol, aga sageli ka kaelal, õlgadel, rinnakul ja seljal esineb suletud ning avatud komedoone (must- ja valgepead). Keskmise tugevusega ja tugeva akne korral hakkab nahk punetama ning tekivad põletikulised paapulid ja pustulid. Akne võib olla emotsionaalselt kurnav, ei pruugi kergesti ravile alluda ning võib põhjustada põletikujärgset hüperpigmentatsiooni ja/või pikka aega püsivaid arme.

Põletikujärgne hüperpigmentatsioon viitab siledatele laigukestele, mis on teist värvi kui neid ümbritsev nahk. Nende põhjuseks on naha reaktsioon aknest või ekseemist tingitud põletikule ja neid esineb sagedamini tumedama nahatooni korral. Need võivad aja jooksul kaduda, kuid abi võib ka olla dermatoloogilisest ravist ja pigmentatsioonivastastest iluprotseduuridest.

Loe lähemalt hüperpigmentatsiooni kohta.

See tähendab liigset rasueritust. Rasunäärmed toodavad lipiididerikast eritist, mida nimetatakse rasuks ning mis hoiab karvad ja naha pehmena.

Rasueritust mõjutavad näiteks hormoonid, ilmastikuolud, mõned ravimid ja pärilikkus.

Rasuerituse häired võivad põhjustada seborroilist dermatiiti: see on levinud põletikuline nahahaigus, mille korral tekib rasustes piirkondades, näiteks peanahal või kõrva sees, nahale valkjas või kollakas ketendus. Loe lähemalt seborroilise dermatiidi kohta.

Hüperkeratoos (ehk liigsarvestumine) viitab naha sarvkihi (stratum corneum) paksenemisele. Ebakorrapäraselt irduvad surnud ja sarvestunud naharakud (korneotsüüdid) ummistavad rasunäärme viimajuha ning segavad rasu liikumist või peatavad selle.

Kui nahk toodab liiga palju rasu (seda nimetatakse seborröaks) ja surnud naharakud ei irdu nahalt (seda nimetatakse hüperkeratoosiks), võivad rasu ja naharakud koguneda karvanääpsu, nii et tekib pehme korgisarnane moodustis. Kui rasukork surub näärme siseseintele, tekib suletud komedoon (valgepea), aga kui kork on nahapinna lähedal, tekib avatud komedoon (mustpea).

04 Põletik
Tagajärjeks on punetav ja põletikuline nahk. Raske akne korral lõhkevad rasunäärme seinad hilises põletikufaasis. Lipiidide, rasvhapete, korneotsüütide, bakterite ja rakuosakeste vabanemine tekitab ümbritsevates kudedes pikaajalist ja tugevat põletikku.

Tagajärjeks on punetav ja põletikuline nahk. Raske akne korral lõhkevad rasunäärme seinad hilises põletikufaasis. Lipiidide, rasvhapete, korneotsüütide, bakterite ja rakuosakeste vabanemine tekitab ümbritsevates kudedes pikaajalist ja tugevat põletikku.

Kui sa pole kindel, kas sinu sümptomid on põhjustatud aknest, võib meie nahatest aidata asjasse selgust tuua. Samuti pea nõu arsti või nahaspetsialistiga.

Loe lähemalt akne meditsiinilise ravi kohta.
Loe lähemalt akne mittemeditsiinilise ravi kohta.
Loe lähemalt ülitundliku naha kohta.

Hormoonidel arvatakse olevat aknes oma osa ja seepärast ongi akne eriti levinud teismeliste seas (kuigi akne võib tekkida olenemata vanusest). Puberteedieas suureneb nii tüdrukute kui ka poiste organismis androgeenide tase ja rasunäärmed hakkavad tootma rohkem rasu kui vaja. 
Lisaks hormoonide kõrgenenud tasemele mõjutab akne avaldumist ka rasunäärmete suurenenud tundlikkus.

Enamasti kaob akne iseenesest täiskasvanuikka jõudes. Ent tõhus ravi on vajalik, et vältida püsivaid arme.

Rasunäärmed on hormoonide suhtes eriti tundlikud ning seetõttu võib täiskasvanuea akne tekkida muu hulgas naistel, kellel esineb hormonaalhäireid, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Ka stress võib soodustada naistel täiskasvanuea akne avaldumist.

Bakterid. Aknele kalduva nahaga inimestel loob liigne rasueritus soodsa keskkonna muidu kahjutute aknebakterite (Propionibacterium acnes) vohamiseks. See põhjustab põletikku ja tekitab punetavaid või mädaseid vistrikke. 

Vastupidi levinud väärarvamusele ei viita akne puudulikele hügieeniharjumustele. Tegelikult ärritab nahka suurema tõenäosusega hoopis liigne puhastamine tugevatoimeliste hooldustoodetega.

Arvatakse, et ka pärilikkus mõjutab akne tekkimise tõenäosust. Kui mõlemal vanemal esines aknet, tekib see suurema tõenäosusega ka lapsel.

Ja kui ühel või mõlemal vanemal on esinenud täiskasvanuea aknet, on ka nende järeltulijatel suurem oht selle avaldumiseks.

Ravimid. Teadaolevalt võivad aknet tekitada ka mõned ravimid, näiteks steroidid ja liitiumi sisaldavad rohud.

Akne kohta ringleb palju väärarusaamu, mis väidavad ebaõiglaselt, et selles on süüdi inimene ise – näiteks, et akne põhjuseks on mustus nahal, kehvad hügieeniharjumused või vale toitumine või et akne on nakkav. Lisaks sellele, et need väited ei pea paika, võivad need tekitada asjatut hingevalu akne käes kannatavatele inimestele, kellel on juba niigi probleeme enesehinnangu või minapildiga. Dermatoloogid oskavad teha vahet faktidel ja väljamõeldistel.

Loe lähemalt akne meditsiinilise ravi kohta
Loe lähemalt akne mittemeditsiinilise ravi kohta.

Kuigi alltoodud tegurid ei põhjusta otseselt aknet, võivad need aknesümptomeid süvendada:                                                                                                              

• toit, mis sisaldab liiga palju süsivesikuid (liiga palju suhkrut ja valget nisujahu);
• lehmapiima ja piimatoodete (v.a juust) liigne tarbimine;
• suitsetamine; 
• jumestustooted, mis ummistavad poore;
• nahahooldustooted, mis tekitavad vistrikke. 

On väga tähtis otsida dermatoloogilist abi juba akne varases staadiumis ning isegi siis, kui sümptomid on kerged, sest tõhus meditsiiniline ravi võib aidata ennetada haiguse süvenemist ja selle tagajärgi, näiteks arme.

Lisaks järgi alltoodud nõuandeid.                                                                                                            

• Kasuta näopuhastuseks leiget vett ja sobivat hooldustoodet (liiga külm või kuum vesi võib aknet süvendada).
• Lase vistrikel omasoodu paraneda (pigistamine võib teha olukorra ainult hullemaks ja tekitada arme).
• Kasuta ainult selliseid hooldustooteid, mis ei tekita vistrikke.
• Kasuta jumestustooteid, mis ei tekita vistrikke.
• Ära jäta jumestust kunagi ööseks näole.

Kuigi probleemse ja aknele kalduva naha jaoks pole olemas imeravimit, võib meditsiiniline ning mittemeditsiiniline ravi olla väga tõhus uute vistrike ja armide ennetamisel.

Olenevalt nahaprobleemide ja akne raskusastmest soovitame kasutada puhastus- ja hooldustooteid, näiteks Eucerini sarja DermoPURIFYER, või lasta endale määrata meditsiiniline ravi, näiteks retinoidide või suukaudsete antibiootikumidega, või kasutada mõlemat varianti korraga. Teatud juhtudel tekitab meditsiiniline ravi kõrvaltoimena veetustumist, mistõttu tuleks pöörata rohkem tähelepanu niisutavale lisahooldusele.

Igapäevase nahahoolduse osana peaks kasutama ka sobivat päikesekaitsevahendit, mis on mõeldud just rasusele ja aknele kalduvale nahale, näiteks Eucerini rasueritust reguleeriv geeljas päikesekaitsekreem teguriga 30 või 50+. Lisaks kahjuliku UVA- ja UVB-kiirguse filtritele ning bioloogilise rakukaitse tagamisele sisaldavad need erilaadseid rasueritust reguleerivaid koostisaineid, näiteks L-karnitiini ja lipiide imavaid pigmente.

Loe lähemalt akne meditsiinilise ravi kohta.
Loe lähemalt akne mittemeditsiinilise ravi kohta.
Loe lähemalt Eucerini tootesarja DermoPURIFYER kohta.
Loe lähemalt näonaha päikesekaitse kohta.