Korduma kippuvad küsimused

Kuidas valida sobiva päikesekaitseteguriga toode?

Päikesekaitsevahendid võib kaitseteguri suuruse alusel jagada neljaks: väikse (6–10), keskmise (15–25), suure (30–50) ja väga suure (50+) kaitseteguriga tooted. Mida suurem kaitsetegur, seda paremini on nahk kaitstud, kuid kindlasti peaks toodet peale kandma korralikult (veendu, et sellega on kaetud kõik kehaosad) ja uuesti iga kahe tunni tagant.

Miks peaks tundliku naha korral kasutama just sellisele nahale mõeldud päikesekaitsevahendeid?

Tundliku naha kaitsebarjäär on kahjustatud. Tundlik nahk ei suuda siduda nii palju niiskust kui tarvis ning on vastuvõtlikum välisärritajate mõjule. Üks selline välisärritaja on päikesekiirgus, mis muudab nahka veelgi kuivemaks ning tekitab punetust ja ärritust. Tundliku näonaha korral on hea mõte kasutada just sellise naha jaoks välja töötatud päikesekaitsevahendeid, mis on nii rahustava kui ka kaitsva toimega.

Mille poolest erinevad UVA- ja UVB-kiirgus?

UVA-kiirgus tungib naha süvakihtidesse. See soodustab nahas vabade radikaalide tekkimist ning need omakorda põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad tekitada kaudseid DNA-kahjustusi (kui vabad radikaalid tekitavad aja jooksul rakkude DNAs muutusi). UVA-kiirgust seostatakse eeskätt fotovananemisega (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike). Samuti võib UVA-kiirgus põhjustada päikeseallergiat, näiteks polümorfset valguslöövet. Allergiat võib tekitada ka UVB-kiirgus, aga seda juhtub harvem.

UVB-kiirgus annab nahale D-vitamiini tootmiseks vajalikku energiat ja ergutab melaniini sünteesi, mille mõjul tekib päevitus. UVB-kiirgus ei tungi sama sügavale nahka kui UVA-kiirgus, jõudes vaid selle pealiskihtidesse, kuid tekitab siiski vahetumat kahju, näiteks päikesepõletust. UVB-kiirgus neeldub otse rakkude DNAs ning võib seega põhjustada nahahaigusi, näiteks aktiinilist keratoosi ja nahavähki.
Mõlemat tüüpi UV-kiirgus võib põhjustada hüperpigmentatsiooni ning soodustada pigmendilaikude ja melasma tekkimist.

Mis on suure energiaga nähtav valgus ja miks vajab nahk selle eest kaitset?

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, nähtavast valgusest ja infrapunakiirgusest. Nähtav päikesevalgus on inimsilmaga tajutav, kuid ülejäänud kaks kiirgusliiki mitte. Osa nähtavast valgusest on väga suure energiaga ja seepärast nimetatakse seda suure energiaga nähtavaks valguseks. Seda nimetatakse ka HEV-valguseks ja vahel siniseks või sinakasvioletseks valguseks.

Nii nagu UVA-kiirgus, tungib ka HEV-valgus sügavamatesse nahakihtidesse (dermis) ja võib vallandada vabu radikaale. Viimased on üks fotovananemise (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike) peapõhjuseid. Vabad radikaalid kahjustavad naharakke ning lõhuvad kollageeni- ja elastiinikiude, mis annavad nahale pringi ja noorusliku välimuse. HEV-valgust seostatakse ka naha ebaühtlase pigmentatsiooni ja melasmaga.

Kuigi enamik tänapäevaseid päikesekaitsevahendeid pakub tõhusat kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest, soovitame eelistada tooteid, mis kaitsevad ka HEV-valguse kahjuliku mõju eest. Need tooted kaitsevad tõhusalt fotovananemise eest ning aitavad pikka aega võidelda nähtavate vananemismärkide, näiteks kortsudega.

Mis on pesujärgsete plekkide vastane* tehnoloogia ja kuidas see toimib?

Eucerini pesujärgsete plekkide vastane* tehnoloogia aitab vähendada päikesekaitsevahendi plekkide tugevnemist pesus.

Kollakad plekid, mis tekivad iseäranis puuvillakangast riietele pärast päikesekaitsevahendi kasutamist, on tingitud UV-kiirguse kaitsefiltri osakestest. Pesus ei pruugi sellised plekid välja minna, vaid võivad hoopis tugevamaks muutuda, sest vees leiduvad raua- ja vaseioonid sadenevad kuuma vee ja valgendi koosmõjul riidesse.

Eucerini pesujärgsete plekkide vastane* tehnoloogia toimib kahel viisil. Esiteks ei lase sadenemisvastane aine filtriosakestel kangasse kinnituda. Teiseks seob kompleksitekiti veeioone, nii et need ei saa pesemise ajal plekke tugevamaks muuta.