Päikesekaitsevahendid võib kaitseteguri suuruse alusel jagada neljaks: väikse (6–10), keskmise (15–25), suure (30–50) ja väga suure (50+) kaitseteguriga tooted. Mida suurem kaitsetegur, seda paremini on nahk kaitstud, kuid kindlasti peaks toodet peale kandma korralikult (veendu, et sellega on kaetud kõik kehaosad) ja uuesti iga kahe tunni tagant.

UVA-kiirgus tungib naha süvakihtidesse. See soodustab nahas vabade radikaalide tekkimist ning need omakorda põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad tekitada kaudseid DNA-kahjustusi (kui vabad radikaalid tekitavad aja jooksul rakkude DNAs muutusi). UVA-kiirgust seostatakse eeskätt fotovananemisega (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike). Samuti võib UVA-kiirgus põhjustada päikeseallergiat, näiteks polümorfset valguslöövet. Allergiat võib tekitada ka UVB-kiirgus, aga seda juhtub harvem.

UVB-kiirgus annab nahale D-vitamiini tootmiseks vajalikku energiat ja ergutab melaniini sünteesi, mille mõjul tekib päevitus. UVB-kiirgus ei tungi sama sügavale nahka kui UVA-kiirgus, jõudes vaid selle pealiskihtidesse, kuid tekitab siiski vahetumat kahju, näiteks päikesepõletust. UVB-kiirgus neeldub otse rakkude DNAs ning võib seega põhjustada nahahaigusi, näiteks aktiinilist keratoosi ja nahavähki.
Mõlemat tüüpi UV-kiirgus võib põhjustada hüperpigmentatsiooni ning soodustada pigmendilaikude ja melasma tekkimist.

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, nähtavast valgusest ja infrapunakiirgusest. Nähtav päikesevalgus on inimsilmaga tajutav, kuid ülejäänud kaks kiirgusliiki mitte. Osa nähtavast valgusest on väga suure energiaga ja seepärast nimetatakse seda suure energiaga nähtavaks valguseks. Seda nimetatakse ka HEV-valguseks ja vahel siniseks või sinakasvioletseks valguseks.

Nii nagu UVA-kiirgus, tungib ka HEV-valgus sügavamatesse nahakihtidesse (dermis) ja võib vallandada vabu radikaale. Viimased on üks fotovananemise (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike) peapõhjuseid. Vabad radikaalid kahjustavad naharakke ning lõhuvad kollageeni- ja elastiinikiude, mis annavad nahale pringi ja noorusliku välimuse. HEV-valgust seostatakse ka naha ebaühtlase pigmentatsiooni ja melasmaga.

Kuigi enamik tänapäevaseid päikesekaitsevahendeid pakub tõhusat kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest, soovitame eelistada tooteid, mis kaitsevad ka HEV-valguse kahjuliku mõju eest. Viimased kaitsevad tõhusalt fotovananemise eest ning aitavad pikka aega võidelda nähtavate vananemismärkide, näiteks kortsudega.

Jah. Kõik nahatüübid vajavad päikese eest tõhusat kaitset ja see on mitmel põhjusel iseäranis tähtis aknele kalduva naha korral.
    
     1. Kaitse hüperpigmentatsiooni eest Kui nahakude on kahjustada saanud, näiteks iluvigade ja vistrike tõttu, võib sellesse paiguti koguneda liiga palju melaniini (nahas leiduv pigment). Pärast vistriku paranemist jääb aga liigne melaniin alles ja nii tekib pigmenteerunud laiguke. Need pigmenteerunud laigukesed on päikesekiirguse mõjule eriti vastuvõtlikud ning sobiva päikesekaitsevahendi kasutamine aitab ennetada nende tumenemist ja silmatorkavamaks muutumist.
    2. Nahakuivuse ennetamine Rasune nahk vajab siiski niisutust. Liigne kokkupuude päikesekiirgusega kuivatab nahka ning seetõttu hakkavad rasunäärmed (mis toodavad nahale vajalikke lipiide) eriti aktiivselt tööle. Liigne rasueritus on üks iluvigade tekkimise peasüüdlasi. Kui nahk muutub kuivaks, paksenevad selle pealiskihid ja see võib pärssida naharakkude tavapärast irdumist. Tekivad surnud naharakkude kogumid, mis ummistavad poore ja süvendavad aknet.

Samuti tuleks meeles pidada, et mõned akneravimid ja nahakoorijad võivad suurendada naha tundlikkust päikese suhtes ning muuta seda päikesekahjustustele vastuvõtlikumaks. Tooted, mille sobivus aknele kalduvale nahale on kliiniliselt ja dermatoloogiliselt tõestatud, näiteks Eucerini sarja Sensitive Protect värvitu päikesekaitsepihus Dry Touch (SPF 50), tagavad nahale piisava kaitse.